Veel kümme aastat tagasi peeti hulludeks neid, kes rääkisid rakkude kunstlikust ehitamisest, ütles Tarkade Klubi teaduskohvikus biotehnolooga professor Raivo Vilu. Nüüd on sellest saanud ihaldusväärne ja populaarne teadusharu. Kuula lähemalt teaduskohviku salvestust:

Raivo Vilu (39:11), slaidid
Arutelu (40:11)

Kuidas teha laboris tehiselu? Kas nii sünnivad maailma päästvad või hukutavad tehisolevused? Mis on sünteetiline bioloogia? Tule kuulama ja kaasa arutama, kui vestleme neil teemadel Tarkade Klubi teaduskohvikus Tallinna Tehnikaülikooli professori Raivo Viluga.

Euroopa kaks kõige sarnasemat keelt on eesti ja läti. Kuidas nii saab olla, selgus meie viimase teaduskohviku arutelus. Oli palju juttu sellest, kes siis õigupoolest on soomeugrilased ning kes on eestlastele kõige sarnasemad rahvad. Kõik see sai ka linti võetud ja on nüüd järelkuulatav:

Kui seekordne Tarkade Klubi kaanelugu vaatleb Eesti-sisest mitmekesisust, siis teaduskohvikus püüame heita pilku nende lätetele, eestlaste päritolu küsimusse. Oleme külla kutsunud Eesti Keele Instituudi direktori ning Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professori Urmas Sutropi kõnelema eesti keele päritolust ja arengust; ning Tallinna Ülikooli antropoloogi Leiu Heaposti, kes võrdleb eestlasi ja meie naabreid.

Tundub, et Tarkade Klubi teaduskohvikul õnnestus kinni püüda see signaal, mida SETI programm on tulutult 50 aastat otsinud. Vähemalt meie helisalvestusel annab see endast pidevalt märku. Muidugi võib tegu olla tehnilise kotermanniga, aga see pole põrmugi nii huvitav selgitus, kas pole?

Aprillikuu Tarkade Klubi teaduskohvik suunab antennid kosmosesse ja otsib signaale maavälisest elust. Kui tõenäoline on elu teke kaugetel planeetidel? Aga intelligentse elu? Ja millised on meie võimalused selle avastamiseks? Astrobioloogiast räägib Geoloogia Instituudi teadur Evelin Verš ning SETI-programmi kohta avaldab arvamust Tartu Observatooriumim vanemteadur Uno Veismann.

Märtsikuu teaduskohvik võttis arutlusele kliimatemaatika. Professor Rein Rõõm rääkis kliimamudelite toimimisest, klimatoloog Andres Tarand tutvustas püüet koostada usaldusväärne Läänemere piirkonna ajalooliste kliimaandmete kogu ja sellest andmekogust tulenevaid järeldusi. Arutelust läbi käinud teemade seas oli CO2 mõju kliimale ja inimtervisele, vulkaanipursked ja kliimatsüklid. Kuula ja vaata arutelu siin:

Mis kliima soojenemine, küsis sel talvel nii mõnigi, vaadates käredat pakast, laia lumesadu ja kõrgeid hangesid.  Märtsikuu Tarkade Klubi teaduskohvik võtab ette palju kõneldud ja vastakaid arvamusi tekitava kliimamuutuste teema. Kohvikuõhtu juhatavad oma ettekannetega sisse klimatoloog ja ekspoliitik Andres Tarand ning TÜ atmosfäärifüüsik Rein Rõõm.

Kas valedetektorit on võimalik petta? Kus on ajus valetamist tõestav koht? Kes jäi ilma teaduskohviku haaravast arutelust, kus kõik need küsimuse vastuse leidsid, saab ettekandeid ja järgnenud vestlust nüüd järelkuulata:

Jaanuarikuise teaduskohviku helifailid on nüüd üleval. Juttu oli reaalsete ja ulmeliste kosmoselaevade ajamitest, kuupsatelliitidest ja elektrilisest päikesepurjest. Kuula:

Sissejuhatus (1:44)
Kaupo Voormansik (23:40)
Silver Lätt (36:28)
Arutelu (22:09)