Taeva puudutus

2012. aasta veebruari number


Imeline Teadus

Veebruar Imeline Teadus kirjutab:

KÜSI MEILT: populaarne rubriik küsimustest ja vastustest
TÄISTABAMUS: Iga fotograafi unistuste pilt
AVASTUSED: uurimistulemused ja avastused kogu maailmast
UUS TEHNIKA: uudistooted ja nutividinad
KAS JULGEME VAADATA OMA GENEETILIST PORTREED - Inimgenoomi kaardistamine muutub üha odavamaks. Kas see, mida geenid meie tuleviku kohta räägivad, meeldib meile? Kas julgeme oma geneetilisele portreele peeglis otsa vaadata? Artikkel on 8 leheküljel.
LONTHÜLGE HAAREM – kuueleheküljeline artikkel lonthüljestest ja nende pulmakommetest. Isasloom võib olla emasest kuni kümme korda raskem.
RAVI TINNITUSE VASTU – Uudsed raviviisid tõotavad leevendust tinnituse käes vaevlejatele
TÕELINE EL DORADO – Satelliidifotod paljastasid Amazonase piirkonnas iidse linna. Artikkel on 6 leheküljel.
100 AASTAT AATOMITUUMA – kaheksaleheküljeline ülevaateartikkel.
LOOMADE MAGNETILINE MEEL – Viimastel aastatel on teadlased suutnud loomadel kindlaks teha kolme tüüpi meeleelundeid, millel on kompassi või GPSi sarnased omadused.
LEIUTISE TAUST – paarislehekülg raketist
ME SÜNNIME UMBUSKLIKUNA – Eelarvamus teistsuguse ja tundmatu suhtes pole omane vaid inimestele, ka loomad teevad „meie“ ja „nende“ vahel vahet.
TEADUSTSIRKUS – kaheksaleheküljeline ülevaatelugu 19. sajandi teadusest, kus tuntud teadlased esinesid justkui tsirkuseartistid
HOONETE TAASKASUTAMINE – Kaasaegsete lammutamistehnoloogiate puhul läheb suur osa lammutatavast hoonest taaskasutusse. 6 lehekülge.
ARHIIVIST – mineviku triumfid ja fiaskod, mõistatused ja lahendused
NUPUTAMIST – Pane oma teadmised proovile
KONTAKT - lugejate kirjad ja küsimused

Kas avastasid midagi uut?
Jaga teistega:
Genoomi pealt tuleviku ennustamine toob inimkonnale kaasa mitu suurt dilemmat. Kas me ikka soovime teada saada, et meid ähvardab ravimatu haigus? Kas oleme nõus oma lähedastele rääkima, mida genoomiuuring paljastas? Kas hakkame lapsi testima enne või pärast sündi? Kas oleme valmis genoomiuuringu tulemustest oma tööandjale või kindlustusfirmale avameelselt rääkima?::Autor: SCIENCE PICTURE COMPANY

Genoomiuuringu dilemmad

25.01.2012
Kas sind tabab Alzheimeri tõbi? Kas su geenid peidavad pärilikke surmahaigusi? Nüüd võivad üha odavamaks muutuvad geeniuuringud sinu saatuse paljastada. Genoomiuuringu pioneeride arvates maksab genoomi täielik kaardistamine paari aasta pärast vähem kui 1000 eurot. Sellest ning genoomiuuringu abil tuleviku ennustamisega kaasnevatest dilemmadest kirjutame veebruarinumbri kaaneloos.
Loe edasi
Inimene, kellel on tekkinud tinnitus, kuuleb teatud sagedusalas olevat vilinat, kuna suur hulk kuulmiskeskuse neuroneid võimendavad helisid just selles sagedusalas. Arstid stimuleerivad uitnärvi (vt joonise kaelapiirkonda, seal on uitnärvile kinnitatud stimulaator) elektriliselt, samal ajal kuuleb patsient kõrvaklappidest helisid, mis asuvad kõnealusest sagedusalast veidi väljaspool. Stimulatsioon mõjutab neuroneid nii, et nüüd reageerivad need paljudele erinevatele sagedusaladele ehk teisisõnu, elektrisignaal kodeerib aju ümber ning inimene vabaneb piinavast tinnitusest.::Autor: CLAUS LUNAU

Head aega, tinnitus

25.01.2012
Tinnituse rasket vormi põdevad inimesed kirjeldavad haigust justkui läbi peas oleva tunneli sõitvat kaubarongi. Nüüd on arstid avastanud, et tinnitus on vaid aju meelepete ning inimese kuulmiskeskuse saab ümber programmeerida nii, et häiriv heli kaob ja patsiendid tervenevad täielikult.
Loe edasi
Arvutused näitavad, et puksiirlaev suudab jäämäe Arktikast Aafrikasse vedada umbkaudu 140 päevaga. Jäämäge saab sisse pakkida nii veepiiri all kui ka sellega samal tasemel. Sel viisil sulab jää aeglasemalt.::Autor: DASSAULT SYSTEMES

Joogivesi Kanadast Aafrikasse

25.01.2012
Prantsuse insener soovib jäämägesid Kanadast Põhja-Aafrikasse pukseerida. Idee kohaselt kuluks suure jäämäe Kanaaridele vedamiseks umbkaudu kaheksa miljonit eurot ning see kataks 35 000 inimese aastase joogivee vajaduse. Jää sulamisel tekkiva joogivee liiter hakkaks maksma ligi 1,15 eurot.
Loe edasi
1999. aastal sõitis Darren Powell lumelaual välja kiiruse 201,9 km/h. Prantsusmaal Les Arcs´is tehtud rekord on siiani löömata.::Autor: D. POWELL

Miks on suusad kiiremad kui lumelaud?

25.01.2012
Imelise Teaduse toimetuselt küsiti, miks on mäest laskumisel suusad kiiremad kui lumelaud. Nimelt on lumelaua kiiruse maailmarekord 201,9 km/h, samas kui suuskadel on kihutatud kiirusega 251,4 km/h. Kaelamurdvad kiirused mõlemad, kuid miks siis ikkagi on suusad kiiremad?
Loe edasi
Sültjatest geeliklimpidest koosnev hüdrogeel pannakse puu istutusauku. Pinnases leidub juba iseenesest erinevaid toitaineid ja veidi vett. Seejärel lisatakse vesi ja hüdrogeel paisub tublisti. Toitained imetakse hüdrogeeli. Juured hakkavad moodustama rohkelt peeni narmasjuuri, mis kasvavad ka hüdrogeeli sisse. Narmasjuured imevad hüdrogeelist vett ja toitaineid.::Autor: CLAUS LUNAU

Hüdrogeel aitab taimedel startida

27.12.2011
Hüdrogeelid on ained, mis suudavad imada suurel hulgal vett. Üks eriline hüdrogeel, mida lisatakse mullale ja mis toimib taime stardiabina, võib peagi muuta kuivad piirkonnad roheliseks.
Loe edasi
Telli kohe Telli otsekorraldusega Telli 1 aastaks