Taeva puudutus

Ajakirja tutvustus

Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. USA-s, Austraalias, Uus-Meremaal ning mõnes Euroopa riigis kannab Imeline Teadus nime "Science Illustrated". Soomes on ajakirja nimi "Tieteen Kuvalehti", Taanis näiteks "Illustreret Videnskab".

Ajakirja lugejad on intellektuaalsete huvidega mehed ja naised, kes tunnevad huvi teaduse imeliste saavutuste vastu ning soovivad seda kirge oma pere ja tutvuskonnaga jagada. Ajakirja iga number kutsub lugeja hingematvale ja visuaalselt haaravale seiklusele teaduse hämmastavasse maailma. Käesoleval kiirete muutuste ajastul võrdub teadusest arusaamine maailma mõistmisega. Imeline Teadus annab selle mõistmise – maailmast aru saamise – tervele perele.

Imelise Teaduse teemavalik on lai, paleontoloogiast kuni kosmoselendudeni, meditsiinilistest läbimurretest kuni uusimate keskkonnauuringuteni. Ajakirja Kopenhaagenis asuv toimetus kujutab endast mõnekümneinimeselist kollektiivi, kes juhib ülemaailmset ja aukartustäratavalt suurt teadlastest ja teadusajakirjanikest, kunstnikest, illustraatoritest ning fotograafidest koosnevat võrgustikku.

Imelist Teadust annab välja Euroopa suurimate meediafirmade hulka loetavale Bonnieri korporatsioonile kuuluv Bonnier Publications International AS. Eestis esindab ajakirja samuti Bonnierile kuuluv AS Äripäev.

Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile 13 riigis. Taanis, Rootsis, Norras ja Soomes ilmub ajakiri iga kolme nädala järel. Islandil ilmub ajakiri 14 korda aastas. Lätis, Leedus, Kreekas, Hollandis ja Belgias ilmub väljaanne 12 korda aastas. USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal on tegu 6 korda aastas ilmuva ajakirjaga.

Alates oma asutamisest 1984. aastal on Imeline Teadus olnud teaduse, looduse ja tehnika alal Põhjamaade suurim ajakiri. Täna on ajakirjal Põhjamaades umbkaudu 350 000 tellijat ning ligi 2 miljonit lugejat. Terves maailmas on tellijaid 500 000 ning lugejaid umbkaudu 3 miljonit.

Vaata sisukorda SIIT.

Genoomi pealt tuleviku ennustamine toob inimkonnale kaasa mitu suurt dilemmat. Kas me ikka soovime teada saada, et meid ähvardab ravimatu haigus? Kas oleme nõus oma lähedastele rääkima, mida genoomiuuring paljastas? Kas hakkame lapsi testima enne või pärast sündi? Kas oleme valmis genoomiuuringu tulemustest oma tööandjale või kindlustusfirmale avameelselt rääkima?::Autor: SCIENCE PICTURE COMPANY

Genoomiuuringu dilemmad

25.01.2012
Kas sind tabab Alzheimeri tõbi? Kas su geenid peidavad pärilikke surmahaigusi? Nüüd võivad üha odavamaks muutuvad geeniuuringud sinu saatuse paljastada. Genoomiuuringu pioneeride arvates maksab genoomi täielik kaardistamine paari aasta pärast vähem kui 1000 eurot. Sellest ning genoomiuuringu abil tuleviku ennustamisega kaasnevatest dilemmadest kirjutame veebruarinumbri kaaneloos.
Loe edasi
Inimene, kellel on tekkinud tinnitus, kuuleb teatud sagedusalas olevat vilinat, kuna suur hulk kuulmiskeskuse neuroneid võimendavad helisid just selles sagedusalas. Arstid stimuleerivad uitnärvi (vt joonise kaelapiirkonda, seal on uitnärvile kinnitatud stimulaator) elektriliselt, samal ajal kuuleb patsient kõrvaklappidest helisid, mis asuvad kõnealusest sagedusalast veidi väljaspool. Stimulatsioon mõjutab neuroneid nii, et nüüd reageerivad need paljudele erinevatele sagedusaladele ehk teisisõnu, elektrisignaal kodeerib aju ümber ning inimene vabaneb piinavast tinnitusest.::Autor: CLAUS LUNAU

Head aega, tinnitus

25.01.2012
Tinnituse rasket vormi põdevad inimesed kirjeldavad haigust justkui läbi peas oleva tunneli sõitvat kaubarongi. Nüüd on arstid avastanud, et tinnitus on vaid aju meelepete ning inimese kuulmiskeskuse saab ümber programmeerida nii, et häiriv heli kaob ja patsiendid tervenevad täielikult.
Loe edasi
Arvutused näitavad, et puksiirlaev suudab jäämäe Arktikast Aafrikasse vedada umbkaudu 140 päevaga. Jäämäge saab sisse pakkida nii veepiiri all kui ka sellega samal tasemel. Sel viisil sulab jää aeglasemalt.::Autor: DASSAULT SYSTEMES

Joogivesi Kanadast Aafrikasse

25.01.2012
Prantsuse insener soovib jäämägesid Kanadast Põhja-Aafrikasse pukseerida. Idee kohaselt kuluks suure jäämäe Kanaaridele vedamiseks umbkaudu kaheksa miljonit eurot ning see kataks 35 000 inimese aastase joogivee vajaduse. Jää sulamisel tekkiva joogivee liiter hakkaks maksma ligi 1,15 eurot.
Loe edasi
1999. aastal sõitis Darren Powell lumelaual välja kiiruse 201,9 km/h. Prantsusmaal Les Arcs´is tehtud rekord on siiani löömata.::Autor: D. POWELL

Miks on suusad kiiremad kui lumelaud?

25.01.2012
Imelise Teaduse toimetuselt küsiti, miks on mäest laskumisel suusad kiiremad kui lumelaud. Nimelt on lumelaua kiiruse maailmarekord 201,9 km/h, samas kui suuskadel on kihutatud kiirusega 251,4 km/h. Kaelamurdvad kiirused mõlemad, kuid miks siis ikkagi on suusad kiiremad?
Loe edasi
Sültjatest geeliklimpidest koosnev hüdrogeel pannakse puu istutusauku. Pinnases leidub juba iseenesest erinevaid toitaineid ja veidi vett. Seejärel lisatakse vesi ja hüdrogeel paisub tublisti. Toitained imetakse hüdrogeeli. Juured hakkavad moodustama rohkelt peeni narmasjuuri, mis kasvavad ka hüdrogeeli sisse. Narmasjuured imevad hüdrogeelist vett ja toitaineid.::Autor: CLAUS LUNAU

Hüdrogeel aitab taimedel startida

27.12.2011
Hüdrogeelid on ained, mis suudavad imada suurel hulgal vett. Üks eriline hüdrogeel, mida lisatakse mullale ja mis toimib taime stardiabina, võib peagi muuta kuivad piirkonnad roheliseks.
Loe edasi
Telli kohe Telli otsekorraldusega Telli 1 aastaks